Nõuanded › Videovalve
Videovalve kavandamise levinumad vead
Enamik videovalve pettumusi ei tule halvast kaamerast, vaid otsustest, mis jäid enne paigaldust tegemata. Viga selgub tavaliselt hetkel, kui salvestist on päriselt vaja: pilt on olemas, aga nägu või numbrimärki sealt välja ei loe. Siin on seitse viga, mis korduvad objektilt objektile, ja see, mida igaüks neist maksma läheb.
Lühidalt
- Otsusta enne kaamera valimist iga kaamera ülesanne: kas märgata liikumist, ära tunda tuttav inimene või tuvastada võõras.
- Loeb pikslitihedus vaadeldaval alal, mitte megapikslite arv karbil.
- Salvestusmaht, toide ja võrk tuleb planeerida enne paigaldust, mitte pärast.
1. Kaamera ülesanne jääb läbi mõtlemata
„Paneme ühe kaamera, mis näeb tervet platsi“ on videovalve kõige levinum lause. Lai kaader näitab, et keegi käis, kuid ei näita, kes. Iga kaamera vajab ühte selget ülesannet: väravas numbrimärk, uksel nägu, laoplatsil liikumise ülevaade.
Mida see maksab: kaamera tuleb ümber tõsta või selle kõrvale teine lisada. See tähendab uut kaablit, tõstukit ja teist väljasõitu.
2. Loetakse megapiksleid, mitte pikslitihedust
Standard EN 62676-4 mõõdab pildi kasutatavust pikslites meetri kohta vaadeldaval kaugusel. Levinud DORI-skaala näeb välja nii:
| Tase | Pikslitihedus | Mida pildilt näeb |
|---|---|---|
| Märkamine (Detect) | 25 px/m | Kaadris on inimene või sõiduk |
| Jälgimine (Observe) | 63 px/m | Riietus, tegevus, liikumissuund |
| Äratundmine (Recognise) | 125 px/m | Tuttav inimene on äratuntav |
| Tuvastamine (Identify) | 250 px/m | Võõra inimese nägu on selgelt loetav |
Näide: 4 MP kaamera pilt on 2560 pikslit lai. Kui kaader katab 20 meetri laiuse ala, on tihedus 128 px/m. Tuttava inimese tunned ära, võõrast tuvastada ei saa. Tuvastamiseks tohib sama kaamera kaader olla kuni 10 meetrit lai.
Mida see maksab: kallim kaamera ei aita, kui objektiiv on vale. Sageli lahendab mure kitsama vaatenurgaga objektiiv, mitte suurem megapikslite arv, kuid selle vahetamine pärast paigaldust tähendab uut kaamerat.
3. Kaamera pannakse liiga kõrgele
Kõrgel olev kaamera annab hea üldvaate ja on käeulatusest väljas. Lähedal seisvat inimest vaatab see aga ülalt alla: pildil on pealagi, mitte nägu. Nokamüts või kapuuts varjab näo siis täielikult.
Loeb vaatenurk, mitte ainult kõrgus. Nelja meetri kõrgusel olev kaamera näeb kümne meetri kaugusel seisva inimese nägu umbes 13-kraadise nurga alt. Kolme meetri kaugusel on nurk juba ligi 40 kraadi ja nägu ei ole enam loetav.
Seepärast jagatakse ülesanded kahe kaamera vahel. Kõrgel olev kaamera annab ülevaate sellest, mis toimub. Näo tuvastamiseks pannakse teine kaamera madalamale, kohta, kust inimene peab paratamatult läbi käima ja kus ta liigub kaamera poole: uks, värav, läbipääs.
Mida see maksab: salvestiselt on näha, mida tehti, aga mitte seda, kes tegi.
4. Öist pilti ei kontrollita
Päevavalges näeb iga kaamera hea välja. Pimedas tulevad välja kolm probleemi:
- Infrapunavalgus peegeldub lähedalt seinalt, räästalt või ämblikuvõrgult ja kaugem ala jääb pimedaks.
- Helkiv numbrimärk särab üle ja muutub valgeks laiguks.
- Pikk säriaeg teeb liikuva inimese uduseks, kuigi seisev pilt on terav.
Kontrolli pilti pimedas, liikuva inimese ja sõidukiga, enne kui paigalduse vastu võtad.
Mida see maksab: kaamera, mis annab kasutatava pildi ainult päevavalges, jätab katmata just need tunnid, mil territooriumil kedagi ei ole.
5. Salvestusmaht arvutatakse silma järgi
Kaamera, mis salvestab pidevalt bitikiirusega 4 Mbit/s, kirjutab ööpäevas umbes 43 GB. Kaheksa sellist kaamerat teeb 346 GB päevas. Seitsme päeva arhiiv vajab siis umbes 2,4 TB ja 30 päeva arhiiv umbes 10 TB.
See on ülempiir: nii palju kulub siis, kui põhivoog (mainstream) salvestub ööpäev läbi. Enamasti seadistatakse salvestus teisiti. Sündmuseta ajal salvestub väiksem lisavoog (substream) ja põhivoog käivitub alles siis, kui kaamera tuvastab liikumise või muu päästiku.
Tegelik maht sõltub siis sellest, kui palju objektil liigutakse, mitu päästikut on seadistatud ja milline on lisavoo kvaliteet. Vaikse laoplatsi ja elava parkla vahe võib olla mitmekordne. Seepärast arvutatakse salvestusmaht iga objekti jaoks eraldi, mitte kaamerate arvu järgi.
Säilitusaeg ei ole ainult tehniline otsus. Andmekaitse Inspektsioon peab tavapäraseks 72 tundi ja pikem aeg vajab põhjendust, näiteks seda, et suurel objektil võib õigusrikkumise avastamine võtta rohkem aega. Kasuta valvesalvestuseks mõeldud kettaid ja lülita sisse teavitus kettarikke kohta.
Mida see maksab: arhiiv kirjutatakse üle enne, kui juhtum avastatakse, või ketas on ammu täis ja keegi ei tea seda.
6. Toide ja võrk jäetakse viimaseks
- PoE võimsus. Infrapunavalgustusega või pööratav kaamera võtab mitu korda rohkem kui tavaline. Kontrolli switchi koguvõimsust, mitte ainult portide arvu.
- Kaabli pikkus. Võrgukaabli lõik võib olla kuni 100 meetrit. Pikema vahemaa jaoks on vaja vahe-switchi, valguskaablit või raadiosilda.
- Varutoide. Elektrikatkestus on just see hetk, mil salvestis on kõige väärtuslikum. Salvesti ja switch vajavad UPS-i.
- Eraldi võrk. Kaamerad ei tohiks olla samas võrgus kontoriarvutitega.
Mida see maksab: juhuslikud katkestused, mille põhjust on hiljem raske leida, ja augud salvestises.
7. Süsteem jääb pärast paigaldust omapäi
Salvestus võib seisma jääda nädalateks, ilma et keegi märkaks. Kord kvartalis tasub kontrollida nelja asja: kas kõik kaamerad salvestavad, kas kellaaeg on õige, kas läätsed on puhtad ja kas tarkvara on uuendatud. Vale kellaaeg muudab salvestise tõendina nõrgaks.
Mida see maksab: kogu süsteemi hind, sest salvestist ei ole päeval, mil seda vaja läheb.
Wildexi soovitus
Alusta kavandamist küsimusest, mitte kaamerast: mida pead igas punktis hiljem tõendada suutma? Küsi pakkujalt joonist, kus iga kaamera juures on kirjas ülesanne, paigalduskõrgus ja pikslitihedus. Kui pakkumises on ainult kaamerate arv ja megapikslid, on kavandamine tegemata.
Räägime Sinu objektist
Kirjelda lühidalt, mida vajad. Vaatame koos üle, milline lahendus Sinu objektile sobib. Töötame üle Eesti.